Ehitame kodu: puitmaja, kivimaja, elementmaja või moodulmaja?
Millist kodu ehitada? Kivimaja? Puitmaja? Kilp- ehk elementmaja või moodulmaja? Võimaluste virr-varr võtab silme eest suisa kirjuks, seepärast kordame üle, mida valiku tegemisel arvesse võtta ning tutvustame lähemalt poorbetoonist majade eripära.
Igal majatüübil on omad tugevused ja nõrkused, paljuski on eelistus ka maitse küsimus, ent vaieldamatult on poorbetoonist hoonetel palju plusse,” kinnitab Jämerä kaubamärki esindava StoneEnergy OÜ juhatuse liige Herki Kerde.
Olulise erinevusena puitkarkassmajast on Jämerä tervenisti kivimaja ning sarnaselt ülejäänud hoonele on ka katuslae konstruktsioonid poorbetoonpaneelidest, millel on nii soojusisolatsiooni kui ka kandva materjali omadused.
„Poorbetooni poorse skeleti moodustab mineraal tobermoriit, mis annab sellele materjalile tugevuse, poorides olev õhk aga soojapidavuse,“ selgitab Herki Kerde. „Seetõttu ei ole Jämerä kivimaja ühekihilistele poorbetoonplokkidest- ja sillustest välisseintele vaja lisada aurutõket ega soojusisolatsiooni. Niisuguse seina tehnilised omadused ei saa nõrgeneda aurutõkkevigastuste ega soojutusplaatide vajumise või vananemise tõttu.”
Talvel soe, suvel jahe
Plussiks on ka see, et ühekihiliste massiivsete poorbetoonseintel- ja lagedel on väga hea soojusmahtuvus ehk teisisõnu materjali omadus salvestada sooja soojendamisel ja anda ära jahutamisel.
„Mida suurem on materjali soojusmahtuvus, seda kauem hoiab ta saavutatud temperatuuri. See tähendab, et võrreldes kergkonstruktsioonidega ei jahtu talvel tuba nii kiiresti maha ega kuumene suvel üle. Lühiajalised külma- ja kuumalained ei jõua tuppa, see omakorda säästab talvel soojuspumpa sagedastest sisse- ja väljalülitamistest ning suvel võib pääseda kulukast ruumide konditsioneerimisest,” selgitab Kerde.
Homogeenses ühekihilises soojustamata poorbetoonist välisseinas pole järske temperatuurimuutusi: veeauru kogus poorbetoonseina poorides ei ületa üheski seinaosas maksimaalset võimalikku veeauru sisaldust õhus, seega ei teki seinas ka kastepunkti. „Probleeme veeauru kondenseerumisega konstruktsioonis võib tekkida niisugustes soojustatud seintes, kus on kihiti väga erinevate omadustega materjale ja esineb järske temperatuurimuutusi,“ lausub Kerde. „Seevastu poorbetoonkonstruktsioonide kvaliteet on kergesti kontrollitav ja sellel puuduvad silmale nähtavad ehitusvead, ehitada saab aastaringselt ja samas ei halvene lõpptulemuse kvaliteet.“ Koduomanikule annab kindlust ka teadmine, et kivimaja konstruktsioonides ei teki hallitust.
Majatüübid – mõisted paika
- Kivimaja on hoone, mille kandekonstruktsioonid on ehitatud mõnest kivimaterjalist, nt betoon, ehitusplokid vmt. Parimatel kivimajadel on ka kivilagi. Kivi on läbi aegade olnud tulekindluse sümboliks: minevikku vajusid õnnetused, milles tuli kvartalite kaupa asumeid hävitas.
- Poorbetoonist kivimaju on maailmas ja Eestis ehitatud juba 1930. aastatest. Täpselt kokku sobivad detailid tagavad, et ehitis kestab põlvest põlve. Hoone monoliitsus ja massiivsus hoiavad ära külmasillad, tagavad õhutiheduse, soojapidavuse, heli- ja tulekindluse ja selle, et kusagil ei kriuksu ega nagise.
- Puitmajade kandekonstruktsioon on puidust, näiteks palkmajad ja puitkarkassmajad. Puitmajad on Eestis pika traditsiooniga majatüüp. Valikus on näiteks ehitusplatsil kerkivad hooned ja tehaseliselt toodetud puitmajad, täispuidust liimpalkmajad ja CLT-elementmajad. Hoolega tuleb tähelepanu pöörata õigetele ehitusvõtetele, sest puit on niiskusele tundlik ning kui aurutõkked või fassaad on valesti paigaldatud, võib juhtuda, et majja tekib niiskus.
- Kilpmaja ehk elementmaja puhul toodetakse ehitise tasapinnalised elemendid tehases, seejärel monteeritakse hoone ehitusobjektil. Elemente toodetakse ette nii maksimaalse kui osalise valmidusastmeni vastavalt kliendi soovile, seega on võimalik saada viimistletud väisseinu või valida variant, kus viimistlemine tehakse pärast seinte monteerimist. Elementide kvaliteet on tehaselise tootmise puhul tagatud.
- Moodulmajad valmivad tehases juba koos seinte, lae ja põrandaga, seega saab tellija moodulid, kus pinnad on enamasti viimistletud. Mooduleid saab ka omavahel ühendada. Valminud moodul(id) tõstetakse ehitusplatsil paika ning kuna ka kommunikatsioonid on juba tehases majasse sisse ehitatud, toimub objektil vaid kommunikatsioonide ühendamine.
Hea teada: Poorbetoonist ehitamisel on palju plusse
- Looduslikult puhastest mineraalsetest materjalidest poorbetoonkonstruktsioon ei sisalda ega erita tervisele kahjulikke aineid ja sobib ka allergikutele. Poorbetoonist kivimaja ei kahjusta ka puitkonstruktsioonides tihti pesitsevad putukad ja närilised.
- Poorbetoonkonstruktsioon on tulekindel, mis annab omanikule turvatunde. Veeõnnetuse järgselt poorbetoonkonstruktsioonid kuivavad ja hoone on pärast viimistluse asendamist uuesti kasutatav.
- Kuna poorbetoonkonstruktsioonid on ajas väga hästi säilivad, on nendest rajatud hoonetel kõrge järelturuväärtus ning niisugused hooned on põlvest põlve pärandatavad. Jämerä kivimaja konstruktsioonid kannatavad niiskust ja seega võib katused teha ilma räästata ning sokli puitmaja omast madalama.
- Jämerä kivimaja siseseintele annab helipidavuse poorbetooni mass, laed ehitatakse poorbetoonpaneelidest, kuhu ajaga ei teki pragusid. Poorbetoonseintesse on lihtne freesida sooni ja puurida läbiviike ja kuna puudub aurutõke, siis ei ole ohtu seda ka puurimisel vigastada.
- Jämerä kivimaja on lisaks krohvile soovi korral lihtne viimistleda ka puidu ja fassaadiplaatidega. Siseviimistluses on võimalikud kõik variandid alates värvist, plaatidest ja tapeedist kuni laudvoodri ning savikrohvini välja. Poorbetooni hea töödeldavus lubab seintesse teha ka nišše ja kaarjaid avasid. Poorbetoonist saab ehitada nii modernseid kui ka klassikalistes stiilides, nii lame-, kald- kui ka viilkatusega hooneid.
- Jämerä tarnitavate materjalide gabariidid autokoormas mahuvad tavapäraste teede suuruse ja massipiirangute alla ja püstitamine on jõukohane ka iseehitajale, kuna sõlmed on lihtsad.
Liitu uudiskirjaga
Hinnapäring
Konsultatsioon