Stressivabalt valminud isikupärane kodu

Tartusse ehitatud energiasäästliku koduga on pererahvas igati rahul  – Jämerä avara ja perekeskse hoone projekti sai sisse viia ka muudatusi, et see saaks veelgi isikupärasem.

 „Otsisime ajatut lahendust ja mõtlesime alguses, et hakkame ise projekteerima,“ meenutab omanik Janari Mändla kodu saamislugu. „Läbi internetiotsingute jõudsime aga Halla projektini ja leidsime, et see lahendus sobib meile.“

Soome arhitekti Anne Fagerholmi loodud kataloogimaja juures veetles koduehitajaid selle skandinaaviapärane stiil ning perekesksed lahendused: mõistlikud majapidamisruumid, standardprojektis ette nähtud panipaikade ruum, rohkelt avarust ja valgust.

Et aga igal perel on omad vajadused ja oma ettekujutus ideaalsest kodust, tehti 171 m² suuruse hoone projekti ka muudatusi. „Soovisime näha köögist nii maja ette kui ka taha. Magamistube tahtsime viia teisele korrusele ja korruste vahelise trepi paigutust muuta“ kirjeldab Mändla lähteülesannet.

Need muudatused said koostöös Jämerä professionaalse disainimeeskonna ja inseneritoega ka sisse viidud. Ühtlasi arutati läbi ehituslikud detailid: „Näiteks on Halla standardlahenduses 375 mm Jämerä plokk, ent meie valisime kõige paksema ehk 500 mm ploki. Seega vaadati üle ka kandekonstruktsioon,“ meenutab Mändla.

Ehitussektor on Mändlale tuttav ja eelistused algusest peale selged: soov kasutada võimalikult vähe erinevaid materjale, saavutamaks monoliitset ja ühtlast tulemust, mis pidi saama hermeetiline ja soe. „Ma eriti ei näinudki turul muid alternatiive, kui poorbetoon,“ tunnistab ta.

Foto: Oleg Hartšenko XOFoto OÜ

Ehitus sujus

Otsides ehitajat, kes oleks ka varem poorbetoonplokist ehitamisega kokku puutunud ning tunneks know-how-d, küsiti nõu Jämerält. „Nii leidsimegi Decora Ehituse. Koostöö sujus,“ on Mändla rahul.

Sarnaseid kiidusõnu suunab tellija poole tagasi ka Decora Ehitus AS projektijuht Märt Paloots. „Kõik olid oma ala spetsialistid, mõistsid oma rolle. On hea ehitada, kui täpselt teame, mida tuleb teha ning mida tellija soovib. Ja nii häid projekte eramajadele just tihti ei kohta.“

Töö sujumisel oli abi oli ka sellest, et ehituse käigul hoidis hoolega silma peal Jämerä meeskond, kõik võimalikud probleemid said insenertehnilise pilguga üle vaadatud, kontrollitud ja lahendused kooskõlastatud. „Kui mõni koht tundus veidi küsitav, tulid insenerid appi. Ka materjal tarniti objektile. Meile on oluline ka see, et transport toimiks nagu vaja,“ kiidab Paloots. „Pisut jäime ehitusega talvesse, aga olime ilusti graafikus. Poorbetoon on materjalina mugav – lihtne paigaldada ja töödelda.“

1/3 kodu valmimise ajast kulus projekteerimisele ja visualiseerimisele ning plaanide paikapanekule. Koostöös Jämerä inseneridega mõeldi läbi ka eeltööd, sh eritööde projektid, küte, vesi, kanalisatsioon, ventilatsioon ja nende teekonna rajamine. 2/3 ajast ehk aastajagu kulus „võtmed kätte“ lahenduse valmimiseni.

Muutusi ei teeks

2016. aastal valminud hoonega on omanikud täna igati rahul: „Teisiti ei teeks midagi. Kogu protsess tekitas vähe stressi võrreldes sellega, mis ehitussektoris tavaline on. Ja peale kaht aastat ei olnud sisuliselt vaja ka garantiitöid teha, eks see oli ka ehitajale kergendus. Monoliitsesse materjali märkimisväärseid vajumismõrasid ei tekkinudki, kui välja arvata mõned üksikud siseviimistluse mikropraod.“

„Seal all on nii kõva vundament, tegime korda vaid väiksed iluvead, kus laps oli mänguautoga nurga maha sõitnud. Ehituslikke defekte on tõesti vähe, vaid mõned silikoonitriibud vahetada. Järelkulusid oli seega väga vähe,“ nõustub Paloots. „Töö kokkuvõtteks võibki öelda, et kui ehitaja korraliku projekti järgi ehitab ja tellija on rahul, siis on ka ehitaja tulemusega rahul.“

Mändla sõnutsi võib Halla projekt esialgu tunduda keskmisest kallim lahendus, ent kuna tegelikkuses on kõik detailid täpselt paigas, ei teki ettenägematuid kulutusi ja eelarvet ei ületata. „Jämerä monoliitsus annab ka uskumatult väikese energiakulu – maja kubatuur on suur, meil on läbi kahe korruse ulatuvad aatriumid ja suured aknapinnad, ent küttekulude osas ainult üllatun positiivselt.“

HEA TEADA: 

• Jämerä Halla on klassikalise JÄMERÄ projekti edasiarendus. Halla eelkäija Valkokurki ehitati 1999. aastal toimunud elamumessiks, mis toimus Lapperantas.
• Jämerä Halla idee on võitnud Eesti klientide südamed, praeguseks on Eestisse antud projekti järgi ehitatud kaks maja ja projekteerimisel on veel kaks maja Kakumäele ja Viimsisse.

Jämera Halla Tartu maja projekt muudeti pererahva soovidele vastavamaks: 

• esimesel korrusel asuvad köök ja trepp viidi maja tänavapoolsele küljele, nii saadi avar elu- ja söögituba.
• Endise köögi asemel maja tagaküljel on nüüd sauna eesruum. Sauna taga on terrass, millele annab privaatsuse hoonele lisatud garaažiosa.
• Teisel korrusel eelistati kabineti asemel suuremat vannituba – kuna pererahvas eelistab kodus mitte töötada ja kabinetti selleks ei vaja, sai vannituba avarust tublisti juurde.